Skip to content Skip to footer

Festival Savilind

Festival „Savilind” – usalduse ja hoolimise kool.

 

„Savilinnu” festivali saamislugu algab väikese teatripäevaga Päinurme Koolis, kus erivajadustega laste näiteringid 2002. aastal kokku sai. Just seal tekkiski idee korraldada iga-aastane festival Tartus. Kui rääkisin sellest oma Kroonuaia kooli kolleegidele, siis tekkis juba mõte, et see ei tohiks olla väike ja tagasihoidlik. Teatrifestival võiks afišeerida seda, et erivajadustega lapsed on olemas, et nad on toredad, andekad ja sama head kui kõik teised lapsed. Sügisel alustasime juba rahade taotlemist ja 2003. aasta aprillis toimus esimene festival.

Meile on oluline, et festivalil oleks ka oma lugu, logo ja meene. Nimi „savilind”, on ühe meie tolleaegse kolleegi, Andres Jõgari idee. Sellega seoses tekkis alguses pilt sellest, kuidas Pipi hakkab sõitma Kurrunurruvuti saarele ja kuidas tema sõbrad seisavad kail ja puhuvad savipiilusid, mis Pipi on neile äsja kinkinud. Pipi ongi minu arvates üks võluvamaid „erivajadustega” lapsi maailma lastekirjanduses. Aga lõpuks sündis hoopis eestipärasem lugu: karjapoiss voolis savist linnu, lind ei tõusnud kõrgele taevasse nagu lõoke, aga kui karjapoiss tema sisse puhus, kostis laul, savilinnu laul. Lehmad jäid kuulama ja unustasid söömise ning isegi lõoke kõrgel taevas kuulatas. Selles loos on oma allegooria: meie õpilastele pole ehk antud kõike seda, mis nende eakaaslastele, aga nemadki on andekad ja võivad teha midagi võluvat, ehedat ja ausat.

Festivali tulevad avama prominendid ja nii nemad kui ka kõik trupid saavad igal aastal savist linnukese. See on „Mõisakeraamika” töökojas tehtud ja igal aastal ühesugune, aga meie lapsed ja õpetajad maalivad need kenasti värviliseks, nii et iga lind on unikaalne.

Esimestel aastatel oli truppe vähem (2003 – 9 truppi ja 2004 – 11 truppi). Juubelihõnguliseks 2012. aastaks kasvas truppide arv aga 21-ni. Kolmel aastal on festivaliprogrammis esinenud trupid Soome Vabariigist, ühel korral Lätist, Jelgava I Internaatkoolist.

Loomulikult pole kvantiteet ja väliskülaliste olemasolu kõige tähtsam. Ikka see, et teatritegemisest oleks meie lastele võimalikult palju kasu. Me soovime, et kõik juhendajad oleksid võimelised õpilasi kõrgtasemel juhendama ja et teatriharrastus oleks lastele tõeliselt arendav ja elamuslik. Sellel teel on kasulikuks osutunud žüriiliikmete tagasiside juhendajatele: igal festivalil analüüsib mõni žürii liige lavastusi ja annab juhendajatele nõu. Viiel varakevadel oleme korraldanud juhendajatele mitmepäevaseid draamakoolitusi ja need on olnud populaarsed ning igati kasulikud nii teadmiste-oskuste saamise kui ka juhendajate omavaheliste sidemete loomise poolest. Minu arvates on need jõupingutused aidanud kaasa sellele, et lavastuste tase on aastatega järjest tõusnud.

Žüriiliige, lavastaja Urmas Lennuk kirjutas festivalile mõeldes sellised read:
„Väga õnnestunud festival. Väga kaunis oli näha ja tunda, et Eestimaal on nii palju nii leidlikke juhendajaid-lavastajaid. Üldse väga soe ja puudutav kogemus. Võrreldes teiste festivalidega on Savilinnu festival sellise ühese läbiva joonega – ja see on hoolimine. Nii laval olnud tegelaste vahel, kui ka juhendajate-näitlejate vahel.” 

Žüriiliige, „Vanemuise” teatri noorsootöö juht Mall Türk kirjutab festivalist niimoodi:
„Savilind on justkui sõõmuke värsket  vett kuumal päeval. Sadamateatris valitseb eriline õhustik,  nii lapsed kui täiskasvanud on elevil. Laval võib näha väga huvitavaid näitlejatöid,  mõned lavastuslikud võtted on nii nutikad, et võtavad sõnatuks. Aga kõige toredam on festivali publik- üksteisele elatakse kaasa, toetatakse ja patsutatakse õlale, kui vaja. Ühest küljest on näiteringi töö küll vaevanõudev, aga see annab tegijatele ka midagi, mida ühestki teisest koolitunnist samavõrra ei saa – oskust ennast ja teisi näha ja usaldada. Küllap on praegused näiteringi lapsed ka tublid teatrikülastajad täiskasvanueas. Pikka iga festivalile ja jaksu tegijatele!”

Kindlasti on festivalil üks oluline eesmärk veel: muuta meie ühiskond tolerantsemaks ja hoolivamaks. Äkki me kõik lõpuks taipame, et iga inimene on väärtuslik ja ainulaadne.

 

Katrin Luts (festivali peakorraldaja 2003-2017)

 

Lisainfot festivali kohta leiate nende kodulehelt.