Koeru kogukond annab teada, et 30. oktoobril lahkus kauaaegne õpetaja, teatritegija ja kultuuriloolane Herbert Last.
Herbert Last sündis 2. augustil 1940. aastal. Tema lapsepõlv ja noorus möödusid Järvamaal Kareda vallas Koordi asunduses (nüüdses Kirisaare külas) talupidaja August Lasti peres kolmanda pojana.
Herbert alustas kooliteed Purdi 7-kl koolis, keskhariduse omandas Paide Keskkoolis. Kõrghariduse omandas ta Tartu Ülikoolis eesti filoloogia erialal, Tallinna Ülikoolis (endine Tallinna Pedagoogiline Instituut ) kultuuritöötaja, taidlusteatri režissööri erialal.
Kooliõpetaja ametit alustas ta 16. jaanuaril 1961. aastal Tartumaal Meeri 7-kl koolis. Herbert töötas õpetaja, huvijuhi, näitejuhi ja õppejuhina alates 1961. aastast Järva-, Viljandi- ja Harjumaa seitsmes koolis kokku 46 aastat, õpetades eesti keelt, kirjandust, kultuurilugu, kõneõpetust ja perekonnaõpetust.
Koeru keskkoolis töötas ta 1977-1981 ja 1986-2005. Järva-Jaani gümnaasiumis 2002-2008. 2008. a jäi Herbert pensionile, jätkus lektoritöö Rahvakultuuri Keskuse Tallinna Õpiringide Seltsi Semud kursusel.
Peamiseks huvitegevuseks pedagoogitöö kõrval oli Herbertil näitekunstiharrastus. 1966-1971. aastal juhtis ta Aravete kooli õpilasteatrit Proloog, mille tegevus oli tuntud Paide rajoonis ja esineti ka Eesti Televisiooni saadetes (1969,1970.a).
Koeru Huviteatri loonud õpetaja Herbert Last oli ise lavastaja ja näitleja alates 1996. a sügisest kuni 2011. a suveni. Ülevaatustel said preemiaid järgmised teatrijuhi lavastused: „Pilvede värvid“ 1997; „Lammutamisele määratud maja“ 2001; „Mäetaguse vanad“ 2003; „Vabaduse ohvrid“ 2005 (vabaõhulavastused koos Uno Aaniga) ja „Valupisarais märtsipäevad“ 2009, kaaslavastaja jälle Uno AAn. Pikaajalise eduka teatritegevuse eest sai 2010. aastal Herbert Last Eesti Harrastusteatrite Liidu teenetemärgi, mis anti üle Rakvere Teatris.
Herbert oli Koeru Haridus- ja Kultuuriseltsi üks asutajaliikmetest. Herberti südameasi oli Koeru kultuuriloo uurimine.
Herbert Last on kirjutanud raamatuid Koeru ja Järvamaa kultuuriloo teemadel. Temalt on ilmunud palju artikleid kooli- ja kultuurielu kohta ajakirjanduses.
Tema sulest on ilmunud arvukad raamatud ja uurimused: „ Koeru vald“ (koos Mait Raudsepaga 1998), „Kultuurilooline Koeru“ 1999,“Üürimaja unistaja“ 2000, „Üks teater kahes linnas“ koos M. Jõesaarega 2006, „ Koeru näitemäng- 120“, „Koeru Raamatukogu 100“ „Koeru valla hariduselu 18.-21. sajandil“ 2013, „Anna märkus. Näitlejanna rännakud elu- ja teatriradadel“ 2017 ja ta olnud paljude Koeru kultuuriloo trükiste toimetaja, koostaja.
Märkimisväärse panuse andis Herbert ka Elukestva õppe lektorina, Eesti Mõisakoolide Ühenduse külastusmängu “Unustatud mõisad” giidina.
Herbert oli väga põhjalik, sihikindel, täpne ja oma kodukoha suur patrioot.
Oma viljaka töö eest tunnustati Herbertit erinevate aukirjade, tänukirjade, tunnuskirjade ja teenetemärkidega sh Järvamaa Vapimärk 1998, Koeru valla vapimärk 2002, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1997 ja 2005, Ignatsi Jaagu medal hea õpetamise eest 2005, Järvamaa kultuuripreemia elutöö eest 2009, Eesti Harrastusteatrite Liidu teenetemärk 2010.
Herbert andis hindamatu panuse Koeru kogukonnale nii südamest õpetajana koolis, kirgliku näitejuhina kui ka kultuuriloolasena. Läbi oma tegevuse on ta rikastanud nii Koeru valla kui Järvamaa kultuuri-ja hariduselu.
Südamlik kaastunne lähedastele.